Eesti ja Portugal diplomaatilised suhted 100

Eesti-Portugali diplomaatilised suhted 100
2021. aastal tähistame Eesti ja Portugali diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de jure 3. veebruaril 1921. aastal.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Portugali suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

Koostajad:

Solveig Niitra (Tartu ülikool, prof. Eero Medijaineni juhendamisel)

Kaisa Masso, Lilian Kaseväli (Eesti suursaatkond Portugalis)

Eesti välisministeerium

Proloog
Portugali konsulaadid asutati Vene keisririigi koosseisus olnud Läänemere provintside sadamalinnadesse juba 19. sajandi esimesel poolel. Pärnus tegutses Portugali konsul 1825. aastast kuni Esimese maailmasõjani. Eesti ja Portugali suhted on ajaloo vältel olnud eelkõige poliitilised, kuid alates Eesti taasiseseisvumisest on Portugaliga muuhulgas arendatud ka kultuurilisi ja majandussidemeid. Vaatamata geograafilisele ja kultuurilisele kaugusele oleme samameelsed riigid paljudes küsimustes nagu Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika, siseturu arendamine ja Euroopa Liidu eelarve. Portugal ja Eesti on edumeelsed digiriigid, kel on teineteisele mõndagi pakkuda. Heade kahepoolsete suhete kinnituseks on arvukad erineval tasemel toimunud visiidid ja kohtumised, aasta-aastalt on suurenenud kultuurikontaktide arv. Eestlaste jaoks on Portugal ka hinnatud reisisihtkoht.
08.12.1920
Portugal hääletas Eesti Rahvaste Liitu vastuvõtmise poolt
Portugal oli nende viie riigi hulgas kolmekümne kahest, kes hääletasid 8. detsembril 1920 Balti riikide tingimusteta Rahvasteliitu vastuvõtmise poolt.

Portugali saadik João Pinheiro Chagas täiskogus: „Need riigid paluvad vastuvõtuga Liitu kindlustada nende elu; selle palve tagasilükkamine ettekäändel, et nende olemasolu võib saada ohustatud, tundub nagu nende surmamõistmine.“

Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

03.02.1921
Portugal tunnustas Eestit de jure Kinnitus Eesti riigi tunnustamise kohta de facto ja de jure Portugali riigi poolt. Foto: Portugali välisministeeriumi arhiiv Kinnitus Eesti riigi tunnustamise kohta de facto ja de jure Portugali riigi poolt. Foto: Portugali välisministeeriumi arhiiv
Selle tõenduseks on dokument Portugali Riigiteatajas (Diário do Governo).
06.02.1921
Eesti esindaja Pariisis Karl Robert Pusta saatis teate tunnustamise kohta Tallinnasse K. R. Pusta telegramm. Foto: Rahvusarhiiv K. R. Pusta telegramm. Foto: Rahvusarhiiv
7. veebruari 1921. aasta Päevaleht kirjutas: „Eesti saadik Prantsusmaal Karl Robert Pusta sai Portugali Pariisi saadiku käest järgmise kirja: „Mina olen wäga õnnelik Teile teatada wõimast, et Portugali wabariigi walitsus on otsustanud Eesti wabariiki tunnistada. Teile seda teada andes olen sama õnnelik Teile õnne soowida wõimast nendeks tagajärgedeks, mis on saawutatud selle wäsimata tegewuse tõttu, mida teie olete arendanud oma maa kasuks“.“
08.04.1927
Eesti aupeakonsul Taanis Ernst Carlsen tegi ettepaneku rajada Eesti aukonsulaat Madeirale, Funchali linna.
Aukonsuliks pakuti välja Taani päritolu Laurids Andersen, kes selleks ise soovi avaldas. 30. aprillil sai Carlsen eitava vastuse, sest Madeirale ei saanud konsulaaresindust enne rajada, kui see oli olemas Hispaanias.
29.01.1928
Taani päritolu Karl Ditlef Frederik Andersen nimetati Eesti aupeakonsuliks Lissabonis Teateleht aukonsul Anderseni kohta. Foto: Rahvusarhiiv Teateleht aukonsul Anderseni kohta. Foto: Rahvusarhiiv
Aupeakonsulaat rajati aadressile Rua Aurea 101 ning avati 1929. aasta märtsis. Anderseni sekretäriks määrati eestlane Theodor Gutman. Andersen jäi aupeakonsuli ametisse 1940. aastani, mil diplomaatilised suhted katkesid.
06.07.1929
Rajati aukonsulaat Madeira saarele, Funchali linna Ärakiri Anderseni nimetamise kohta aukonsuliks Madeiral. Foto: Rahvusarhiiv Ärakiri Anderseni nimetamise kohta aukonsuliks Madeiral. Foto: Rahvusarhiiv
Aukonsuliks nimetati Laurids Andersen. Vastava eksekvaaturi andis Portugali valitsus välja 30. septembril. Aukonsulaat avati aadressil Rua Júlio Dinis 27. Andersen täitis aukonsuli ametikohustusi Funchalis 1. aprillini 1937.
28.08.1929
Rajati Eesti aukonsulaat Assoori saartel Ponta Delgadas Gil Affonso d’Andrade Botelho. Foto: Rahvusarhiiv Gil Affonso d’Andrade Botelho. Foto: Rahvusarhiiv
Auasekonsuliks sai Portugali päritolu Gil Affonso d’Andrade Botelho. Vastava eksekvaaturi andis Portugali valitsus välja 21. novembril.
22.11.1929
Sõlmiti Portugali ja Eesti vaheline kaubaleping Kaubaleping. Foto: Rahvusarhiiv Kaubaleping. Foto: Rahvusarhiiv
Eriti tunti huvi korgipuu ja erinevatest Portugali kolooniatest pärit saaduste vastu. Portugal tahtis eelkõige veinide sisseveo õigust ja garantiid, et neid ei kopeerita. Eesti lootis Portugali eksportida tekstiilitooteid, puitu, võid, kala jpm.
08.04.1930
Rajati aukonsulaat Porto linna José de Oliveira Calém. Foto: Rahvusarhiiv José de Oliveira Calém. Foto: Rahvusarhiiv
Auasekonsuliks nimetati José de Oliveira Calém, kes jäi ametisse aastani 1932.
26.06.1930
Portugali täievoliline minister Varssavis Vasco Francisco Caetano de Quevedo määrati tegelema ka Eesti ja Leedu küsimustega.
18.11.1930
Portugali presidendi väimees Jorge dos Santos erimissioonil
Portugali presidendi väimees Jorge dos Santos määrati välisministeeriumi kõrge ametnikuna Balti riikidesse erimissioonile.

Ajalehes Kaja kirjutati 9. detsembril 1930. aastal, kuidas Jorge dos Santos saabus Eestisse eesmärgiga arendada majandussuhteid. Portugali esindaja käis välisministeeriumis, kus külastas välisminister Jaan Lattikut, välisministri abi August Schmidti ja poliitilise osakonna juhatajat dr Juhan Leppikut. Hiljem käis ta ministeeriumi lepingute büroos, kus tutvus mitmesuguste materjalidega ja ka Lutheri vabrikus, kus tutvus vabriku sisseseadetega. Jorge dos Santosele oli Portugali valitsus teinud ülesandeks tutvuda Balti riikidega ja eriti nende riikide majanduseluga, et võimaluse korral alustada majandusvahekordi Portugali ja Balti riikide vahel. „Kuuldavasti on Portugalil kawatsus kolme Balti riigi jaoks asutada saatkonda ja vägagi tõenäolisena näib, et meie Jorge dos Santost võime lähemas tulevikus Eestis tervitada Portugali täisvolilise ministrina. Jorge dos Santos on juba 22 aastat seisnud diplomaadina oma riigi teenistuses, olles esindajaks Stokholmis, nõunikuks Tokios, Londonis ja mujal. Wiimati oli ta saadikuks Lõuna-Ameerikas, kus kutsuti Portugali välisministeeriumi kaubanduse osakonna juhatajaks, millisel kohal viibib ka praegu. Täna kell pool 5 õhtul korraldatakse riigivanema poolt Kadrioru lossis vastuvõtt külalise auks.“

Ajalehes Järva Teataja 13. detsembril 1930. aastal kirjutati: Jorge dos Santost tsiteerides: „“Mul oleks wäga hea meel, kui saaksin tulla tagasi ministrina siia maale, kust wõtan kaasa kõige paremad mälestused. Saatkond asutatakse Portugali poolt kõige kolme Balti riigi jaoks ja saadik saab waheldumisi asuma wist iga riigi pealinnas.“ Lõpuks toonitas delegaat, et ta ärasõites annab edasi kõige südamlikumad soovid Eesti heaks käekäiguks.”

1931 - 1940
Portugali aukonsul Eestis oli Richard Uritam
Richard Uritam sündis 16. mail 1892 Tõstamaa ja suri 20. juulil 1957 New Yorgis. Ta oli Estonia Eksporttapamajade juhatuse liige, kindlustusselts „Eesti" Tallinna osakonna juhatuse liige, Põllumeeste Keskpanga juhatuse liige, tähtsam osanik ettevõtetes Eesti Tubakatööstus, Kaja ja Ühiselu, börsikomitee esimees. 1924. aastast alates organiseeris ta näitus-messe.
08.06.1932
Uueks auasekonsuliks Portos sai portugallane Eduardo João Maria José de Romero Eduardo João Maria José de Romero. Foto: Rahvusarhiiv Eduardo João Maria José de Romero. Foto: Rahvusarhiiv
05.05.1938
Madeira saarel sai Funchali aukonsulaadi aseaukonsuliks sealse veinieksportööride ühingu peasekretär José Maria Cabral José Maria Cabral. Foto: Rahvusarhiiv José Maria Cabral. Foto: Rahvusarhiiv
23.08.1939
Molotovi-Ribbentropi pakt MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, sillutades teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.
Juuni - august 1940
Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu ENSV Täievolilise delegatsiooni saabumine Moskvast aug. 1940. Balti jaamas korraldatud miitingul esineb delegatsiooni juht J. Vares, Foto avaldatud ajakirjas ENSV Täievolilise delegatsiooni saabumine Moskvast aug. 1940. Balti jaamas korraldatud miitingul esineb delegatsiooni juht J. Vares, Foto avaldatud ajakirjas "Nädal Pildis", nr.16(126) 1940.a. Foto: Rahvusarhiiv
Eestis teostati 21.06.1940 Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. 08.08.1940 seisuga otsustas Eesti NSV valitsus likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.
31.08.1940
Portugali valitsuse avaldused
Portugali valitsus avaldas peaminister Oliveira Salazari allkirjaga järgmise teadaande: „Silmas pidades Eesti, Läti ja Leedu vabariikide liitumist Nõukogude Liiduga, see on riigiga, keda Portugali valitsus ei tunnusta, lõpevad vahekorrad, mis olid Portugali valitsusel nende maadega, samuti ei kehti enam lepingud, mis olid tehtud Eestiga 22. augustil 1929. a., Lätiga 14. juunil 1929. a. ja Leeduga 12. aprillil 1932. a.

Portugali valitsus teeb käesolevaga teatavaks, et lakkavad kehtimast kõik mainitud lepingud senikaua, kui kestab praegune asjade seisukord.

Käesolevaga lõpevad ka Portugali diplomaatilised ning konsulaaresindused neis maades, niisama kui Portugalis tuleb lugeda lõpetatuks nende maade eksekvatuurid ning volituskirjad…“

Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964
31.08.1940
Karl Robert Pusta selgitus Portugali peaministrile seadusevastastest „valimistest“
Pusta saatis aupeakonsulaadi paberil noodi peaminister Salazari nimele, kus ta selgitas Nõukogude ultimaatumit ja Eesti seadusevastaseid „valimisi“, mille tulemusena Eesti 21. juulil Nõukogude Liitu inkorporeeriti. Pusta palus vastuvõttu Portugali valitsuse juhi või selle esindaja poolt ning avaldas lootust, et Lissaboni peakonsulaadile antaks luba vähemalt ajutiselt oma tegevust jätkata, eriti Eesti kodanike abistamiseks Portugalis.
Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964
04.09.1940
Pusta kohtus välisministeeriumi peasekretäri suursaadiku Sebastião Sampaioga
Pusta uuris Sampaiolt, et miks on Portugal, erapooletu riik, pidanud vajalikuks võtta esimesena seisukoha, pealegi negatiivse, Nõukogude Venemaa poolt vallutatud Balti riikide suhtes.

Sampaio: „Portugali valitsuse teadaanne on inspireeritud puht juriidilisest kaalutlusest ilma mingi halvakspaneva tahteta Balti riikide suhtes. Kuna Portugal pole tunnustanud Nõukogude valitsust ega kavatse seda teha ka edaspidi, ei saa meil enam olla suhteid Balti riikidega, kes on liitunud rahulikul teel Nõukogudega, see on riigiga, kellega meie ei soovi läbi käia. Teie noodis on näidatud, et see liitumine sündis vägivalla teel, Nõukogude vägede okupatsiooni survel. Ent meil pole teateid, nagu pannuks Eesti-Läti-Leedu vastu sellele vallutamisele relvastatud jõuga, on vaid välismaile jäänud Balti diplomaatiliste esindajate protestiavaldusi. Peale teie on Portugali valitsuse ees protestinud ka Leedu ja Läti esindajad. Kavatsesime varem nõu pidada siinsete konsulaaresindajatega, ent kui sai teatavaks, et Nõukogude Liidu Ülemnõukogu võttis vastu Eesti-Läti-Leedu rahvuskogude palve Venega liitumise kohta, ei näinud meie enam põhjust viivitada oma seisukoha avaldamisega. Võin teile ütelda omavahel, et hankisime enne teateid Londonist ja Stockholmist Suur-Briti ja Rootsi suhtumise kohta käesolevas küsimuses. Saime teateid, et need riigid tunnustavad küll edasi Balti riikide diplomaatilisi esindusi, kuid ühtlasi tunnustavad ka fait-accompli’t, ega mõtle selle vastu protestida Moskva ees. Neil kahel riigil on hoopis teist laadi suhted Balti riikidega, samuti Nõukogude Venega. Ja tuleb arvata, et neil saab olema ka tulevikus huvisuhteid teie riikidega. Portugalil seda kõike ei ole peale väheste kaubandussuhete, milleks sõlmiti valitsuse teadaandes mainitud kaubanduslepingud. Lätil ja Leedul olid Portugalis akrediteeritud saadikud, kes asuvad Prantsusmaal. Eesti pole üldse akrediteerinud kedagi Portugalis. Ent see olgu öeldud möödaminnes. Peamine argument on see, et kuna Balti riigid on nüüd osa Nõukogude Venemaast ja meie ei soovi siin näha Nõukogude esindusi ega Nõukogude kodanikke, siis ei jäänud teist teed kui lõpetada kõik endised vahekorrad ja esindused. Meie teadaandes on öeldud: senikaua kui kestab praegune seisukord. Kui see muutub ja Balti riigid on taas saavutanud mingisuguse iseseisvuse, siis tuleb ka revideerimisele 31. augusti teadaanne…“

Sampaio lükkas Pusta igasugused vastuväited ümber. Ettepanekule, et Eesti aukonsulaat võiks esiotsa edasi töötada ja Eesti kodanikud liigelda Portugalis oma rahvuspassidega, vastas Sampaio, et konsulaat tuleb lugeda likvideerituks teadaande avaldamise päevast, mis muidugi ei tähenda, et aukonsul ei võiks likvideerida rahulikult konsulaadi kirjavahetust ja toimetada rahasummade ülekandmist, kui neid on. Eesti kodanikud, kes elasid Portugalis oma rahvuspassidega, oli plaanis registreerida siseministeeriumis ja nende edaspidise saatuse pidi määrama siseministeerium. Kui aga keegi endistest Eesti kodanikest toetus oma uuele Nõukogude kodakondsusele, pidi ta muidugi maalt lahkuma. Eestlased, kes tahtsid läbi Portugali sõita kaugemale ning kellel oli sihtmaa sissesõiduviisa, said oma rahvuspassile Portugali konsulaadi läbisõiduviisa. Üksikuid erakorralisi juhtumeid oli välisministeerium alati valmis kaaluma heatahtlikult. Sampaio kordas, et 31. augusti dekreet ei olnud Balti riikide suhtes kuidagiviisi pahatahtlik.
Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

20.09.1940
Pusta teade ja külastus Lissaboni nuntsiatuuri
Ja ühtlasi saatis monsignor António Aratale (paavsti nuntsius Eestis) märgukirja, milles ta „tuletas meelde ristiusu kiriku osa rahvusliku ühistunde kasvatamises Eestis. Nõukogude Venemaa juhtide üks eesmärke on usutunnet oma ja teiste rahvaste seas hävitada ning asendada kommunistliku doktriiniga, millega nad taotlevad vallutada maailma. Ikestatud rahvad jälgivad murega võitlust suurriikide vahel suhete loomiseks Soveti Venemaaga, kuigi nende kadu sõja ja revolutsiooni teel on üks esimesi Moskva eesmärke. Ainult Vatikan, vaimne suurvõim, on kahe paavsti valitsuse ajal tõstnud oma hääle rõhutud rahvaste kaitseks ja meelde tuletanud maailmale, et ei saa olla rahu ega vabadust suurtele ega väikestele rahvastele niikaua, kui inimkonda terroriseerib vene kommunism, mis on usu- ning muude inimese vabaduste vastane.”.

Pusta ootas seejärel Lissabonis ülesõidu võimalust USA-sse ning tõi välja, et „Portugali pealinn väärib oma ilu ja mugavuste pärast kiitusi”. Pääsu USA-sse organiseeris Pustale endine Lissaboni aupeakonsul Karl Andersen.

Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

1949
Asutati NATO
Portugal oli üks 12-st NATO asutajariigist, ehkki diktatuuriperiood Portugalis ei olnud veel lõppenud.
25.04.1974
Nelgirevolutsioon Lissabonis Nelgirevolutsioon Lissabonis. Foto: 25. aprilli dokumenteerimiskesku Nelgirevolutsioon Lissabonis. Foto: 25. aprilli dokumenteerimiskesku
Nelgirevolutsioon ehk Lissabonis toimunud veretu sõjaväeline riigipööre, millega kukutati aastast 1933 Portugalis kehtinud autokraatlik riigikord.
Oktoober 1977
Nõukogude perioodil asendusid senised diplomaatilised suhted mitmesuguste kultuuri- ja sõprusühingute kontaktidega Portugali kirjanikud külas Eesti NSV Kirjanike Liidus. Foto: Rahvusarhiiv Portugali kirjanikud külas Eesti NSV Kirjanike Liidus. Foto: Rahvusarhiiv
Portugali kirjanikud külas Eesti NSV Kirjanike Liidus. Vasakult: kirjanduskriitik Manuel Gusmão, Portugali Kirjanike Assamblee president ja luuletaja Sophia de Mello Breyner, kirjandusteadlane Eduardo Lacrenco ning kirjandusteadlane ja tõlkija Ott Ojamaa.
01.01.1986
Portugal ühines Euroopa Liiduga
Märts 1987
Portugali parlamendi delegatsiooni ärajäänud külastus
Portugali parlamendi delegatsioon külastas Nõukogude Liitu ning programmis oli ka visiit toonasesse Eesti NSVsse, kuid viimasel hetkel meenus Lissaboni ametivõimudele, et see tähendaks Nõukogude võimu de facto tunnustamist. Ka Portugali NATO-partnereid häiris Eesti NSV külastamise plaan, kuna tegemist oleks olnud Baltimaade okupeerimise mittetunnustamise poliitika rikkumisega. Visiit Eesti NSV-sse jäetigi ära, kuid kodumaal Portugalis leidis juhtum laia kõlapinda ning sai mingil määral tõukeks Portugali valitsuse kukkumisele.

1988 - 1989
Laulev revolutsioon ja Balti kett 23. augustil 1989 loodi MRP 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale. Foto: Harald Leppikson, Rahvusarhiiv 23. augustil 1989 loodi MRP 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale. Foto: Harald Leppikson, Rahvusarhiiv
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ja Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 loodi Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv hiigelpikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.
20.08.1991
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
27.08.1991
Portugal tunnustas ühena esimestest riikidest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist
03.09.1991
Diplomaatiliste suhete taastamine Portugali peaminister Aníbal A. Cavaco Silva kiri Eesti peaminister Edgar Savisaarele. Allikas: välisministeerium Portugali peaminister Aníbal A. Cavaco Silva kiri Eesti peaminister Edgar Savisaarele. Allikas: välisministeerium
Portugali peaminister Aníbal A. Cavaco Silva kiri Eesti peaminister Edgar Savisaarele 3. septembrist 1991, kus Cavaco Silva kinnitab Eesti kolleegile, et Portugali valitsus on otsustanud taastada diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga alates 29.08.1991 ning et Portugal pole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis.
30.09.1991
Eesti ja Portugali diplomaatiliste suhete taastamine Luís Oliveira Nunes ja Edgar Savisaar. Foto: Rahvusarhiiv Luís Oliveira Nunes ja Edgar Savisaar. Foto: Rahvusarhiiv
Portugali Vabariigi erivolitustega suursaadik Luís Oliveira Nunes külastas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütlit.
1991
Jaan Krossi teos „Keisri hull“ („O Louco do Czar“) ilmus portugali keeles „Keisri hull“ „Keisri hull“
04.03.1993
Ametisse asus esimene Eestisse akrediteeritud Portugali suursaadik Jorge Alberto Nogueira de Lemos Godinho (ametis 1993–1996) Suursaadik Jorge Alberto Nogueira de Lemos Godinho Eesti välisministeeriumis enne volikirjade üleandmisele minekut kohtumas välisminister Trivimi Vellistega, kohal ka lauaülem Meelike Palli. Foto: Voldemar Maask, 4. märts 1993 Suursaadik Jorge Alberto Nogueira de Lemos Godinho Eesti välisministeeriumis enne volikirjade üleandmisele minekut kohtumas välisminister Trivimi Vellistega, kohal ka lauaülem Meelike Palli. Foto: Voldemar Maask, 4. märts 1993

Suursaadik Godinho pärast volikirjade üleandmist president Lennart Merile Kadrioru lossis. Paremal välisministeeriumi kantsler Alar Olljum. Foto: Voldemar Maask, 4. märts 1993

Suursaadik Godinho pärast volikirjade üleandmist president Lennart Merile Kadrioru lossis. Paremal välisministeeriumi kantsler Alar Olljum. Foto: Voldemar Maask, 4. märts 1993

11.10.1996
Portugali parlament ratifitseeris seitsmenda riigina Eesti assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga
Eestit külastas ühepäevasel kiirvisiidil ka Portugali Euroopa asjade minister Seixas de Costa, kes kohtus oma Eesti kolleegi Riivo Sinijärvega.
1996
Esimene Eesti Vabariigi suursaadik Portugalis Andres Tomasberg andis üle oma volikirja
Andres Tomasberg oli mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis aastatel 1996–1997.
05.09.1996
Ametisse asus Portugali mitteresideeriv suursaadik Manuel Moreira de Andrade
Ta oli ametis aastatel 1996–2001
02.12.1996
President Lennart Meri visiit Portugali Lennart Meri ja Jorge Sampaio. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv Lennart Meri ja Jorge Sampaio. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv
President Meri kohtus Lissabonis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel Portugali presidendi Jorge Sampaioga.
04.04.1997
Eesti välisministeerium teatas noodiga Portugali välisministeeriumile otsusest rajada Lissaboni Eesti saatkond
26.08.1997
Ametisse asus esimene ajutine asjur Meelike Palli Meelike Palli. Foto: erakogu Meelike Palli. Foto: erakogu
Meelike Palli ülesandeks sai tulevasele saatkonnale aluse panemine. Ta oli ametis aastatel 1997–1999.

„Akrediteerimisele kulus ligi kaks kuud, Lissabonis resideeriva diplomaadi kaart anti mulle välja 26. augustil 1997. Meie välisministeerium oli küll 4. aprillil 1997 teatanud noodiga Portugali välisministeeriumile otsusest rajada Lissaboni Eesti saatkond ja lähetada ajutine asjur, kuid nüüd tuli seda Pariisi saatkonna vastava noodiga uuesti teha. Esiteks oli kevadine noot lootusetult kadunud ja teiseks tuleb Viini konventsiooni kohaselt ajutise asjuri nimetamist korraldada saatkonnast, kus asub vastavasse riiki akrediteeritud suursaadik.

Eestit esindas Portugalis suursaadik Pariisis Andres Tomasberg. Oma nõusoleku saatkonna avamiseks andis Portugali välisministeerium 28. juulil. Osaliselt venis vastusnoodi väljasaatmine ka tehniliste apsude tõttu kooskõlastusringil. Kui järjekord selt uurisin telefoni teel, kui kaugel vastuse andmisega ollakse, sain kuulda, et „kohe-kohe saab kõik valmis, ainult et ühes osakonnas avastati, et kooskõlastusdokumendil oli Estónia asemel kirjutatud Eslovénia ja me pidime paberid uuesti tegema“.

Kõlalise sarnasuse tõttu aeti neid nimesid edaspidigi korduvalt segi. (Sloveenia oli avanud saatkonna ja lähetanud ajutise asjuri umbes aasta varem.) Andres Tomasbergi teenistusaeg sai läbi 1997. aasta lõpus ning järgmist Pariisi suursaadikut Lissaboni ei nimetatud. Ega nimetatud saadikut ka ühestki teisest pealinnast. Nii kujuneski olukord, kus poolteist aastat asendasin ma õigupoolest ei kedagi. Asjaolu, millele Portugali protokolliosakond minu lahkumisel 1999. aasta suvel ka tähelepanu juhtis, soovitades tungivalt Eesti valitsusel „viia olukord vastavusse rahvusvaheliste tavadega“, see tähendab akrediteerida uue asjuri lähetamisel ka uus suursaadik.

28. oktoobril 1999 nimetatigi suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Raul Mälk ühtlasi saadikuks Lissaboni. (…) Kinnisvaravahendajatele tuli nende uudishimu rahuldamiseks peaaegu alati jutustada, mis riik on Eesti, kus see asub ja mis keelt seal räägitakse. Neile, kes juba teadsid, tuli siinsest eluolust ja ajaloost lähemalt pajatada. Kinnisvara-, vee-, elektri- ja telefonifirmade teenindajaile näis kõigega tegeleva naissoost ajutise asjuri roll olevat midagi ennenägematut. Enamasti peeti minusugust saatkonna asutamise eeltööd tegevaks asjaajajaks või siis saadiku naiseks, kes sisustab päevi mehe abistamisega. Ikka ja jälle tuli vastata küsimusele „Kas teie m e e s on diplomaat?“ ning mõnigi ametnik sattus tõelisse segadusse, kui ma õpetussõnade peale — „Minge nüüd nende paberitega saatkonda, võtke pitser ja esinduse juhi allkiri ja tulge siis tagasi,“ — käekotist pitsati võtsin ning ise, kuhu vaja, pitseri lõin ja alla kirjutasin.“

Allikas: „Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Saatkonna rajamisest Lissaboni“, Meelike Palli, Eeva Eek-Pajuste, Välisministeerium, 2003

Meelike Palli. Foto: erakogu

Meelike Palli. Foto: erakogu

28.07.1997
Portugali välisministeerium andis nõusoleku Eesti saatkonna rajamiseks Lissaboni
17.08.1998
Eesti Vabariigi peaminister Mart Siimann avas ametlikult Eesti suursaatkonna Lissabonis, aadressil Rua Camilo Castelo Branco 34-4.
1999
Ametisse asus uus ajutine asjur Paul Lettens
Paul Lettens oli ametis aastatel 1999–2002
21.04.1999
Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe
Lissabonis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe, mis jõustus 1. mail 1999. Alla kirjutasid Eesti Vabariigi ajutine asjur Lissabonis Meelike Palli ja Portugali Vabariigi välisminister Jaime Gama.
15.03.2000
Suursaadik Raul Mälk esitas volikirja
Eesti suursaadik Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, alates 2001 Tallinnas, 2000–2003) esitas oma volikirja president Jorge Sampaiole.
2000-2005
Kokkulepped ja lepingud
10. mail 2000 sõlmiti Lissabonis Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline turismikoostöölepe, mis jõustus 18. juulil 2001. Alla kirjutasid Eesti turismiametnik Riina Lõhmus ja Portugali turismiministeeriumi riigisekretär Vítor Neto.
  • 29. mail 2001 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe. Alla kirjutasid Eesti Vabariigi teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja Portugali Vabariigi sotsiaalmajandusminister Eduardo Luís Barreto Ferro Rodrigues.
  • 12. novembril 2001 sõlmiti Lissabonis isikute tagasivõtmise leping Eesti ja Portugali vahel, mis jõustus 26. septembril 2003. Alla kirjutasid Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand ja Portugali ühiskonnaminister João Rui de Almeida.
  • 12. mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel sõlmiti keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsembril 2005.
  • 13. mail 2003 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahel tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Alla kirjutasid Eesti välisminister Kristiina Ojuland ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Carlos Costa Neves.
  • 29. novembril 2005 Lissabonis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe, mis jõustus 16. novembril 2008. Alla kirjutasid Eesti riigisekretär Heiki Loot ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Fernando Manuel de Mendonça d’Oliveira Neves.
12.04.2001
Ametisse asus Portugali mitteresideeriv suursaadik Filipe Guterres, kes oli ametis aastatel 2001–2004 President Lennart Meri võttis vastu Portugali suursaadik Filipe Guterrese volikirjad. Foto: Presidendi Kantselei President Lennart Meri võttis vastu Portugali suursaadik Filipe Guterrese volikirjad. Foto: Presidendi Kantselei
2001
Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“ portugali keeles
Eesti eepose „Kalevipoeg“ („O filho de Kalev“) lühiversioon ilmus portugali keeles. Tõlkijaks oli Brasiilias São Paulos elav 94-aastane eestlanna Mia Liblik, kes tõlkis koos oma ristitütre Elleniga portugali keelde Kalevipoja Eno Raua loodud lühiversiooni lastele.
10.11.2001
Eesti peaminister Mart Laari visiit Portugali
„Kahel väikeriigil – Eestil ja Portugalil – on juba praegu palju ühiseid huvisid, mida Euroopa Liidus tuleks üheskoos kaitsta. Jutuks tulevad ka kahepoolsed suhted, mis võiksid kaubavahetuse poolest veelgi tihedamad olla,“ kinnitas peaminister Laar.
2002
Lissaboni saatkonnas asus ametisse uus ajutine asjur Märt Piiskop, kes oli ametis 2002–2003 Saatkond kolis praegusele aadressile. Foto: saatkonna arhiiv Saatkond kolis praegusele aadressile. Foto: saatkonna arhiiv
Märt Piiskop kolis saatkonna uuele aadressile Rua Filipe Folque’l, kus see asub tänaseni.
19.12.2002
Asutati Lissaboni Eesti Selts
Asutati Lissaboni Eesti Selts, mis tegutses kuni 2008. aastani. Intervjuu seltsi esimees Rein Topperiga aastal 2003:

„Oleme plaaninud tuua Eestist Portugali suve-sügise üritusteks midagi Eesti folkloorist ja arutanud kunstinäituse organiseerimist. Oma seltsi suurematest üritustest ehk aga oleks 21. juunil toimuv seltsi jaanipäeva tähistamine kaunis kohas Serra da Estrela mägedes, kus planeerime päevaseks ajaks üheskoos eesti vanu jaanikombeid ja mänge võistlusi ning õhtuks muidugi ehtsa jaanitule. Usun, et portugallastel saab olema huvitav meie tegemisi vaadata ja nendes ka osaleda.“

2003
Tartu ülikool ühines mainekate ülikoolide Coimbra grupiga Coimbra Grupp Coimbra Grupp
28.03.2003
Eesti välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre avas Portos Eesti aukonsulaadi Eesti aukonsul Portos Mário Nuno dos Santos Ferreira. Foto: saatkonna arhiiv Eesti aukonsul Portos Mário Nuno dos Santos Ferreira. Foto: saatkonna arhiiv
Eesti aukonsul Portos Mário Nuno dos Santos Ferreira on sündinud 1968. aastal ja tegeleb ettevõtlusega. Tema põhitegevusvaldkond on hotellindus ning turism, lisaks on ta mitmete restoranide kaasomanik. Mário Nuno dos Santos Ferreira on ka Porto ärimeeste assotsiatsiooni liige.
12.-13.05.2003
Portugali president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit Eestisse President Arnold Rüütel annetab Portugali presidendile Maarjamaa Risti keti 11. mai 2003. Foto: Erik Peinar, välisministeeriumi arhiiv President Arnold Rüütel annetab Portugali presidendile Maarjamaa Risti keti 11. mai 2003. Foto: Erik Peinar, välisministeeriumi arhiiv

Presidendid ja esileedid. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Presidendid ja esileedid. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Portugali president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit Eestisse. Foto: Rahvusarhiiv

Portugali president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit Eestisse. Foto: Rahvusarhiiv

Portugali president Sampaio kohtub Juhan Partsiga. Foto: Rahvusarhiiv

Portugali president Sampaio kohtub Juhan Partsiga. Foto: Rahvusarhiiv

2003
Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik Aino Lepik von Wirén (ametis 2003–2006) esitas oma volikirja Portugali president Jorge Sampaiole
2004
29. märtsil 2004 liitus Eesti NATO-ga ja 1. mail 2004 Euroopa Liiduga
Juuli 2004
Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“ portugali keeles Eduard Vilde romaan Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" ("O Leiteiro de Mäeküla") ilmus portugali keeles. Foto: internet
Eduard Vilde romaan „Mäeküla piimamees“ („O Leiteiro de Mäeküla“) ilmus portugali keeles Nuno Batalha tõlkes (üle inglise keele). Teos ilmus raamatusarjas „Uus Euroopa“, mis oli pühendatud Euroopa Liitu astunud uute riikide tutvustamisele.
Aprill 2004
Peaminister Juhan Partsi ametlik visiit Portugali. Parts kohtus Portugali peaminister Barrosoga, parlamendi esimehe Mota Amaraliga ja kaitseminister Portasega.
2004
Riigikogus moodustati Eesti-Portugali sõprusrühm
Riigikogus moodustati Eesti-Portugali sõprusrühm, mille esimees oli Maret Maripuu ja aseesimees Mailis Reps.
22.10.2004
Eesti avas aukonsulaadi Taviras Tavira aukonsulaat. Foto: Tavira aukonsulaadi arhiiv Tavira aukonsulaat. Foto: Tavira aukonsulaadi arhiiv
Aukonsulaadi tegevuspiirkond on Algarve ja Baixa-Alentejo. Tegemist oli teise Eesti aukonsulaadiga Portugalis. Eesti uus aukonsul oli Manuel Gonçalo Pereira Martins Dias, kes tegutses turismi- ja kinnisvaraäris ning edendas Algarve piirkonna golfiturismi.

Tavira aukonsulaadi avamine. Foto: Tavira aukonsulaadi arhiiv
Tavira aukonsulaadi avamine. Foto: Tavira aukonsulaadi arhiiv

09.12.2004
Portugali mitteresideeruv suursaadik João Manuel da Cruz da Silva Leitão esitas volikirjad president Arnold Rüütlile Suursaadik João Manuel da Cruz da Silva Leitão esitas volikirjad president Arnold Rüütlile. Foto: Presidendi Kantselei Suursaadik João Manuel da Cruz da Silva Leitão esitas volikirjad president Arnold Rüütlile. Foto: Presidendi Kantselei
Ta oli ametis aastatel 2004–2005.
21.11.2005
Portugal avas saatkonna Tallinnas aadressil Kohtu 10 Suursaadik Zacarias annab üle oma volikirjad president Arnold Rüütlile 21. november 2005. Foto: Erik Peinar, välisministeeriumi arhiiv Suursaadik Zacarias annab üle oma volikirjad president Arnold Rüütlile 21. november 2005. Foto: Erik Peinar, välisministeeriumi arhiiv
Portugali esimene Eestis resideeruv suursaadik Ana Paula Baptista Grade Zacarias (ametis 2005–2009) esitas volikirjad president Arnold Rüütlile. Alates 2017. aastast on Zacarias Portugali Euroopa asjade minister.
27.11.2005
Eesti president Arnold Rüütel oli riigivisiidil Portugalis President Rüütel riigivisiidil Portugalis. Foto: saatkonna arhiiv President Rüütel riigivisiidil Portugalis. Foto: saatkonna arhiiv
Toimusid kohtumised Portugali president Jorge Sampaio, peaminister José Socratese ja Portugali rahvusassamblee esimehe Jaime Gamaga. Kohtumiste käigus nenditi kahepoolsete suhete head seisu ja tihedat koostööd nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s.

Portugali president autasustas president Rüütlit Vabaduse ordeni suure ketiga (Grande Colar da Ordem da Liberdade) ja proua Ingrid Rüütlit Teeneteordeni suure ristiga (Grã-Cruz da Ordem do Mérito), Eesti riigipea autasustas president Sampaiot Valgetähe ketiga ja proua Sampaiot Valgetähe teenetemärgiga.

President Rüütel riigivisiidil Portugalis. Foto: saatkonna arhiiv

President Rüütel riigivisiidil Portugalis. Foto: saatkonna arhiiv

12.09.2006
Portugali asevälisminister Manuel Lobo Antunes avas ametlikult saatkonna Tallinnas aadressil Kohtu 10
Selle asjaolu tegi eriliseks, et Tallinnas asuv saatkond oli ainuke Portugali saatkond Baltimaades. Saatkond tegutses Tallinnas kuni 2012. aastani.
15.09.2006
Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas president Aníbal António Cavaco Silvale oma volikirja Eesti suursaadik Mart Tarmak saatkonna rõdul. Foto: saatkonna arhiiv Eesti suursaadik Mart Tarmak saatkonna rõdul. Foto: saatkonna arhiiv
Mart Tarmak oli ametis aastatel 2006–2010.

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

5.-6.12.2006
Eesti peaminister Andrus Ansip tegi visiidi Portugali
Lissabonis kohtus peaminister Ansip Portugali presidendi Aníbal Cavaco Silva, peaminister José Sócratese, majandus- ja innovatsiooniminister Manuel Pinho ja parlamendi aseesimehe Guilherme Silvaga. Kohtumistel arutati kahe riigi vahelisi suhteid nii välis- kui julgeolekupoliitika, majanduse ja kultuurikoostöö vallas. Samuti tuli kõne alla Portugali Euroopa Liidu eesistumine 2007. aastal ning Euroopa naabruspoliitika.
24.09.2008
Teeneterist Portugali presidendile President Toomas Hendrik Ilves andmas Portugali president Aníbal Cavaco Silvale üle Maarjamaa Risti teenetemärgi ketti. Foto: Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei President Toomas Hendrik Ilves andmas Portugali president Aníbal Cavaco Silvale üle Maarjamaa Risti teenetemärgi ketti. Foto: Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei
President Toomas Hendrik Ilves andis New Yorgis Portugali president Aníbal Cavaco Silvale üle Maarjamaa Risti teenetemärgi keti ja tänas teda Balti riikide annekteerimise mittetunnustamispoliitika toetamise eest.
30.03.2009
Portugali välisminister Luís Amado visiit Eestisse
Amado oli ühtlasi esimene Portugali välisminister, kes Eestit külastas.
19.-23.07.2009
President Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Portugalis
Lisaks Portugali president Aníbal Cavaco Silvale kohtus president Ilves ka Portugali välisministri Luís Amadoga. Arutati Eesti ja Portugali suhteid, kahe riigi vaheliste majandus- ja hariduskontaktide edendamist ning kultuurisidemete arendamist. Lisaks käsitleti päevakajalisi teemasid Euroopa Liidus ning võimalusi Eesti ja Portugali koostöö tihendamiseks teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

2008. aastal andis president Ilves Portugali president Cavaco Silvale Maarjamaa Risti keti Eesti okupeerimise mittetunnustamispoliitika toetamise eest.
10.12.2009
Portugali suursaadik Maria de Fátima de Pina Perestrello esitas volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele Alllikas: https://vp2006-2016.president.ee/en/image/collection_id-1830.html Alllikas: https://vp2006-2016.president.ee/en/image/collection_id-1830.html
Ta oli ametis aastatel 2009–2016.
22.03.2010
Eesti aukonsulaadi avamine Assooride São Migueli saarel Ponta Delgadas Suursaadik Tarmak avamas Eesti aukonsulaati Ponta Delgadas. Foto: saatkonna arhiiv Suursaadik Tarmak avamas Eesti aukonsulaati Ponta Delgadas. Foto: saatkonna arhiiv
Eesti suursaadik Portugalis Mart Tarmak avas Eesti aukonsulaadi Assooride São Migueli saarel Ponta Delgadas. Eesti aukonsuliks sai Portugalis tuntud ettevõtja Horácio Franco. Aukonsulaat lõpetas töö pärast aukonsul Horácio Franco surma 2017. aastal.
15.04.2010
Eesti suursaadik Mart Tarmak avas Lissabonis Convento dos Cardaesi kloostri galeriis Eesti kunstniku Imat Suumani õlimaalide näituse „Eesti maastik”. Suursaadik Tarmak avamas Imat Suumani õlimaalide näitust „Eesti maastik”. Foto: saatkonna arhiiv Suursaadik Tarmak avamas Imat Suumani õlimaalide näitust „Eesti maastik”. Foto: saatkonna arhiiv
15.10.2010
Eesti suursaadik Marin Mõttus (ametis 2010–2013) esitas oma volikirja Portugali president Aníbal Cavaco Silvale. Suursaadik Mõttus esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal Cavaco Silvale. Foto: saatkonna arhiiv Suursaadik Mõttus esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal Cavaco Silvale. Foto: saatkonna arhiiv

Suursaadik Marin Mõttus. Foto: saatkonna arhiiv

Suursaadik Marin Mõttus. Foto: saatkonna arhiiv

Mai 2011
Luso-Balti Kaubanduskoda Luso-Balti Kaubanduskoja avamine. Foto: saatkonna arhiiv Luso-Balti Kaubanduskoja avamine. Foto: saatkonna arhiiv
Portugalis asutati Luso-Balti Kaubanduskoda, mille eesmärgiks oli arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Septembris 2011 käis koja juhatus Eestis kontakte loomas.
15.11.2011
Lissaboni Teatro Abertos toimus Sofi Oksaneni „Puhastuse“ erietendus, millele eelnes vastuvõtt autori auks Sofi Oksanen (vasakul). Foto: saatkonna arhiiv Sofi Oksanen (vasakul). Foto: saatkonna arhiiv
Etendus osutus edukaks, publiku muljed ja tagasiside olid positiivsed. Järgmisel päeval, 16. novembril, esitleti Sofi Oksaneni „Puhastuse“ portugalikeelset versiooni kirjastuselt Objectiva. Raamatuesitlus toimus Lissaboni vanalinnas raamatupoes Fnac Chiado.
Detsember 2011
President Toomas Hendrik Ilves osales Portugalis Euroopa Liidu e-tervisegrupi kohtumisel President Toomas Hendrik Ilves Portugalis Euroopa Liidu e-tervisegrupi kohtumisel. Foto: saatkonna arhiiv President Toomas Hendrik Ilves Portugalis Euroopa Liidu e-tervisegrupi kohtumisel. Foto: saatkonna arhiiv
Veebruar 2012
Eesti-Portugali suure ehtekunstinäituse „Piirilinn“ avamine koos vastuvõtuga Lissabonis Camõesi instituudis Ehtekunstinäituse „Piirilinn“ avamine. Foto: saatkonna arhiiv Ehtekunstinäituse „Piirilinn“ avamine. Foto: saatkonna arhiiv
Näituse korraldasid oma ala tipud: Eestist Kadri Mälk ja Tanel Veenre, Portugalist Portugali ehtekunstiliidu president Cristina Filipe, galeriiomanik ja ehtekunstnik Paula Crespo, skulptor Rui Chafez ja paljud teised. Projekti kuraator oli Harry Liivrand. Lisaks ehete ja muude taieste eksponeerimisele oli näitusel edastada sügav sõnum: Tallinna ja Lissaboni ühendavad paljud ajaloos olulised asjad nagu soolakaubandus, piiririigi staatus, mere lähedus. Näituse auks koostati ka põhjalik kolmekeelne kataloog, millel on jääv väärtus eesti-portugali kultuurisuhete alase lugemisvarana.
2012
Portugal sulges oma saatkonna Tallinnas ja hakkas edaspidi Eestit katma Helsingist
Portugal põhjendas toona oma otsust majanduskriisiga ja vajadusega kärpida kulusid.
2013
Eesti ja Portugal alustasid koostööd esinduste ruumide vastastikuse kasutamise osas
Nii töötas Eesti diplomaat Portugali saatkonnas Brasílias aastail 2013–2014, Portugali diplomaadid on töötanud Eesti saatkonnas Vilniuses (2013 I pool), Riias (2015 I pool) ja Astanas (september 2014 kuni detsember 2015).
30.10.2013
Eesti suursaadik Andres Rundu esitas oma volikirja president Aníbal Cavaco Silvale. Eesti suursaadik Andres Rundu esitas oma volikirjad president Aníbal Cavaco Silvale. Foto: saatkonna arhiiv Eesti suursaadik Andres Rundu esitas oma volikirjad president Aníbal Cavaco Silvale. Foto: saatkonna arhiiv
Ta oli ametis aastatel 2013–2018.
29.-30.09.2014
Eesti president Toomas Hendrik Ilves viibis töövisiidil Portugalis Bragas Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtumas Portugali president Jorge Sampaioga. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtumas Portugali president Jorge Sampaioga. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv
President osales Euroopa Liidu aktuaalseid probleeme arutava Arraiolose grupi kohtumisel ja arutas koos teiste riigipeadega Euroopa Liidu jaoks olulisi küsimusi energia, rände ja tööhõive vallas.

Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud riigipead, kes oma maade põhiseadust järgides ei osale Euroopa Liidu Ülemkogu istungitel.
Esimese kohtumise korraldas Portugali president Jorge Sampaio Portugalis Arraiolose linnas ning sellest võtsid osa Läti, Poola, Saksamaa, Soome ja Ungari riigipead. 2005. aastal Helsingis toimunud kohtumisel osalejate ring laienes ning liitusid Austria ja Itaalia. 2011. aastal kutsuti osalema Sloveenia ning eelmisel aastal Eesti ja Bulgaaria.
10.02.2016
Eesti suursaadik Portugalis Andres Rundu avas Madeira autonoomse piirkonna keskuses Funchalis Eesti aukonsulaadi Suursaadik Andres Rundu ja Eesti aukonsul Funchalis, Fernando Faria de Catanho. Foto: saatkonna arhiiv Suursaadik Andres Rundu ja Eesti aukonsul Funchalis, Fernando Faria de Catanho. Foto: saatkonna arhiiv
Eesti aukonsul Funchalis on Fernando Faria de Catanho. Aukonsulaadi avamisel märkis suursaadik Rundu, et Madeirale saabuvate Eesti turistide arv on pidevalt kasvanud. Sellest tulenevalt on suurenenud ka vajadus konsulaarabi osutamise järele ning värskelt ametisse asunud aukonsul saab seda edaspidi abivajajatele osutada. Aukonsul rõhutas avamisel soovi panustada Eesti ja Portugali vaheliste sidemete tugevdamisse, eriti turismi, majanduse ja kultuuri vallas. Madeira regionaalse omavalitsuse esindaja tõi oma sõnavõtus välja, et samal ajal kui Eesti tähistab oma 100. aastapäeva ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist, möödub 600 aastat Madeira avastamisest ning kaks mereäärset riiki võiksid neid tähtpäevi mõne ühise kultuuriürituse korraldamisega tähistada.

Avavastuvõtul osalesid Madeira autonoomse piirkonna seadusandliku assamblee president Tranquada Gomes, Madeira regionaalses omavalitsuses majanduse, turismi ja kultuuriküsimuste eest vastutav Eduardo Jesus, Madeira kaubandus- ja tööstuskoja president Cristina Pedra ja Funchali linnapea Paulo Cafôfo. Sellele järgnes Eestit tutvustava fotonäituse avamine Funchali linnateatris.

Eesti aukonsul Funchalis Fernando Faria de Catanho on sündinud 1974. aastal ja valdab lisaks portugali keelele inglise ja hispaania keelt. Ta on lõpetanud Lissaboni Autonoomse Ülikooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ja Lissaboni Lusíada ülikooli majandusteaduste erialal. Uus aukonsul juhib kinnisvaraga tegelevat ettevõtet Barreto, Fernando & Daniel ja on tegev justiitsministeeriumi regionaalse esinduse administratsioonis.

2016
Viisaesindusleping
Eesti ja Portugali vahel sõlmiti viisaesindusleping, mille kohaselt Portugal esindab Eestit Guinea-Bissaus, Cabo Verdel, São Tomél ja Príncipel, Mosambiigis ja Zimbabwes.
12.01.2017
Helsingis resideeruv Eestisse akrediteeritud Portugali suursaadik António Manuel Coelho da Costa Moura esitas oma volikirja president Kersti Kaljulaidile. Suursaadik Costa Moura volikirjade üleandmine president Kersti Kaljulaidile. Foto: Annika Haas, Presidendi Kantselei Suursaadik Costa Moura volikirjade üleandmine president Kersti Kaljulaidile. Foto: Annika Haas, Presidendi Kantselei
Suursaadik Costa Moura lahkus ametist detsembris 2020.
05.06.2017
Eesti peaminister Jüri Ratas kohtus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava töövisiidi käigus Lissabonis Portugali peaministri António Costaga
Lisaks eesistumise prioriteetide tutvustamisele olid fookuses EL-i naabruspoliitika, kaitsekoostöö tihendamine, terrorismivastane võitlus, energiajulgeolek, Pariisi kliimaleppega seonduv ja ka digitaalne siseturg.
01.07.2017
Algas Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus Eesti eesistumise logo Eesti eesistumise logo
2017
Müügiprotsesside haldamise tarkvara pakkuv Eesti ettevõte Pipedrive avas Lissabonis 100 töötajaga kontori Pipedrive. Foto: digigeenius.ee (internet) Pipedrive. Foto: digigeenius.ee (internet)
Otsus laieneda Lissaboni tulenes sellest, et Portugalist on võimalik leida suuremat hulka spetsiifilise tehnilise taustaga inimesi, samuti on Pipedrive’i üks tähtsamaid turge Brasiilia ning töötajad peaksid oskama portugali keelt.
Oktoober 2017
Arsise käsikellade ansambel Portugalis Arsise kontsert. Foto: saatkonna arhiiv Arsise kontsert. Foto: saatkonna arhiiv
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist tähistati Portugalis lisaks muudele üritustele ka Arsise käsikellade ansambli kontsertidega Lissaboni linnavalitsuse saalis ja Porto ühes kuulsamas kirikus Igreja dos Clérigos.
2018
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks toimusid Portugalis terve 2018. aasta vältel mitmed sisukad kultuuriüritused Priit Pärna kujundatud MONSTRA 2018 plakat. Foto: MONSTRA Festival Priit Pärna kujundatud MONSTRA 2018 plakat. Foto: MONSTRA Festival
Veebruaris andsid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Lissaboni kõrgema muusikakooli muusikud ühise kammermuusika kontserdi Lissaboni Thalia teatris, millele järgnes EV 100 vastuvõtt. Märtsis oli Eesti külalisriigina fookuses Monstra animafilmifestivalil. Festivali külastas paarkümmend Eesti animatsioonitippu, sh Priit ja Olga Pärn, kes juhendasid animafilmi töötubasid. Märtsis-aprillis oli Lissaboni Marionettnukkude Muuseumis üleval Nukufilmi 60. aastapäevale pühendatud näitus ning Priit ja Olga Pärna illustratsioonide ja gravüüride näitus Fábrica Braço de Pratas.

Kammermuusika kontsert Lissaboni Thalia teatris. Foto: saatkonna arhiiv

Kammermuusika kontsert Lissaboni Thalia teatris. Foto: saatkonna arhiiv

20.03.2018
Kaitseministrite kohtumine Eesti kaitseminister Jüri Luik Lissabonis. Allikas: Eesti kaitseministeerium Eesti kaitseminister Jüri Luik Lissabonis. Allikas: Eesti kaitseministeerium
Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtus Lissabonis Portugali kaitseminister José Azeredo Lopesiga, et arutada juulis toimuva NATO tippkohtumise ja kahepoolse kaitsekoostöö teemasid. Kaitseministrid Luik ja Azeredo Lopes rääkisid Eesti ja Portugali kahepoolse koostöö arendamisest küberkaitse valdkonnas ning tõid esile ELi-NATO ühiste küberõppuste vajaduse. Kaitseminister Luige sõnul jagavad Eesti ja Portugal ühist arusaama küberkaitse kasvavast tähtsusest ning on positiivne, et Portugal on peagi liitumas ka Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega. Kaitseministrid allkirjastasid Lissabonis uuendatud kahepoolse kaitsekoostöö raamleppe fookusega küberkaitsel.
24.04.2018
01.06.2018
Portugali kaitseministri José Alberto Azeredo Lopesi visiit Eestisse Portugali kaitseministri José Alberto Azeredo Lopesi visiit Eestisse. Allikas: Eesti kaitseministeerium Portugali kaitseministri José Alberto Azeredo Lopesi visiit Eestisse. Allikas: Eesti kaitseministeerium
Eesti kaitseminister Luik tänas Portugali kaitseministrit riigi õhuväe panuse eest NATO Balti õhuturbemissiooni ning õnnitles kolleegi selle puhul, et Portugal sai hiljuti Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmeks. Kohtumise lõpus asetasid Portugali ja Eesti kaitseministrid pärja Vabadussõja võidusambale. Portugali kaitseminister osales ka Tallinnas toimuval Lennart Meri konverentsil ning külastas NATO küberkaitsekoostöö keskust.
01.10.2018
Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirja Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirjad Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirjad Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirjad Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirjad Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Oktoober 2018
Kapitaalne remont Eesti saatkonnas Lissaboni saatkond peale remonti. Foto: saatkonna arhiiv Lissaboni saatkond peale remonti. Foto: saatkonna arhiiv
Perioodil august–oktoober 2018 tehti Lissaboni saatkonna ruumides kapitaalne remont, mis esinduse ebaselgest tulevikust tingituna oli pikalt edasi lükkunud. Uus sisekujundus jutustab peamaja välja töötatud kontseptsiooni kohaselt Eesti lugu ja on saanud palju positiivset tagasisidet.

Lissaboni saatkond peale remonti. Foto: saatkonna arhiiv

Lissaboni saatkond peale remonti. Foto: saatkonna arhiiv

2018
Portugal osales NATO Balti õhuturbe missioonil juhtriigina
Kokku on Portugal osalenud Balti õhuturbe missioonidel siiani 4 korda (aastatel 2007, 2014, 2016, 2018).
2018
Eesti idufirma Monese edu Portugalis Norris Koppel. Foto: internet Norris Koppel. Foto: internet
Üleilmseid pangandusteenuseid pakkuv Eesti idufirma Monese avas Lissabonis 25 töötajaga kontori. Monese asutaja ja tegevjuht Norris Koppeli sõnul on Lissabon Euroopas tehnoloogia vallas tegutsemiseks üks parimaid kohti. Lissabonis on suur potentsiaal leida ja värvata Euroopa parimaid tehnoloogiaspetsialiste ning teha nendega koostööd.
15.-17.04.2019
President Kersti Kaljulaidi riigivisiit Portugali President Kersti Kaljulaidi riigivisiit Portugali. Foto: saatkonna arhiiv President Kersti Kaljulaidi riigivisiit Portugali. Foto: saatkonna arhiiv
Visiidil oli kaasas 25-liikmeline äridelegatsioon, toimus rida olulisi ja sisukaid kohtumisi ning tunda oli tõelist teineteisemõistmist kahe riigi suhetes. Nii Portugal kui ka Eesti on edumeelsed digiriigid, lisaks kahepoolsele koostööle väljendati soovi seda edumeelsust edasi arendada Euroopa Liidus tervikuna. Visiidi tulemusena allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum e-tervise valdkonnas, et Eesti ja Portugal saaksid edaspidi vastastikuselt tunnustada ja kasutada digiretsepte.

Riigiõhtusöök. Foto: saatkonna arhiiv

Presidendid tänaval. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Presidendid tänaval. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Delegatsioon. Foto: saatkonna arhiiv

Delegatsioon. Foto: saatkonna arhiiv

Presidendid trammis. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Presidendid trammis. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

President Kaljulaid kinnitas Portugali parlamendihoones digiallkirjaga otsuse nimetada Jüri Ratas peaministrikandidaadiks. Foto: saatkonna arhiiv

President Kaljulaid kinnitas Portugali parlamendihoones digiallkirjaga otsuse nimetada Jüri Ratas peaministrikandidaadiks. Foto: saatkonna arhiiv

Aprill 2019
Riigikogus moodustati Eesti-Portugali sõprusgrupp
Esimeheks sai Aivar Sõerd
September 2019
Antarktikasse suundunud purjelaev Admiral Bellingshausen tegi Lissabonis viimase, ent väärika peatuse Euroopa mandril Purjelaev Bellingshausen. Foto: Maris Pruuli Purjelaev Bellingshausen. Foto: Maris Pruuli
Portugal kui maailmakuulsa mereajalooga riik sobis selleks hästi. Laeva meeskonna võttis pidulikult vastu Lissaboni Geograafia Seltsi president Luís Aires Barros, peeti kõnesid ja meenutati olulisi seiku maadeavastuste ajaloost. Eesti suursaadik Portugalis Ruth Lausma Luik tõi välja Tallinna ja Lissaboni siduvad jooned: keskajal veeti Portugalist Eestisse soola, head mastipuud sai Portugal oma uhketele ookeanilaevadele aga põhja poolt Eesti aladelt.

 

  • Allikas: Postimees 26.09.2019 (https://heureka.postimees.ee/6787619/antarktika-200-laevalogi-mis-uhendab-tallinna-ja-lissaboni) 
01.02.2020
Eesti peaminister Jüri Ratase visiit Portugali (Bejasse)
See oli 2020. aasta jooksul ainus füüsiline visiit Eestist Portugali. Peaminister Ratas osales Bejas Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ehk 17 liikmesriigi tippkohtumisel, et arutada ühenduse järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027.
Märts 2020
Koroonapandeemia Eesti-Portugali välisministeeriumide vahelised kahepoolsed EL konsultatsioonid 13.07.2020. Foto: Portugali välisministeerium Eesti-Portugali välisministeeriumide vahelised kahepoolsed EL konsultatsioonid 13.07.2020. Foto: Portugali välisministeerium
Algas koroonapandeemia, mis tõi endaga kaasa suured muutused igapäevaelus: Portugalis kehtestati liikumispiirangud ja üldine maskikandmise kohustus, Lissaboni saatkond aitas sadadel Eesti kodanikel Portugalist, Marokost, Cabo Verdest ja Peruust Eestisse naasta, korraldati evakuatsioonilennud Eestisse tagasipöördumiseks.
Elu ei jäänud riikidevahelistes suhetes seisma, algas videodiplomaatia ajastu. 13. juulil toimusid Eesti-Portugali välisministeeriumide vahelised kahepoolsed ELi konsultatsioonid ning 21. detsembril toimusid Eesti ja Portugali Euroopa asjade ministrite videokonsultatsioonid.

Portugali eurominister Zacarias Eesti ja Portugali euroministrite videokonsultatsioonidel 21.12.2020. Foto: Portugali välisministeerium

Portugali eurominister Zacarias Eesti ja Portugali euroministrite videokonsultatsioonidel 21.12.2020. Foto: Portugali välisministeerium

01.06.2020
Portugali kodanikud saavad digiretsepti alusel Eestist oma retseptiravimeid osta Digiretsepti kokkuleppele allakirjutamine: aprillis 2019 toimunud Eesti president Kersti Kaljulaidi riigivisiidi käigus Portugali allkirjastasid Eesti IT minister Rene Tammist ja Portugali tervishoiuminister Marta Temido vastastikuse mõistmise memorandumi e-tervise valdkonnas. Foto: saatkonna arhiiv Digiretsepti kokkuleppele allakirjutamine: aprillis 2019 toimunud Eesti president Kersti Kaljulaidi riigivisiidi käigus Portugali allkirjastasid Eesti IT minister Rene Tammist ja Portugali tervishoiuminister Marta Temido vastastikuse mõistmise memorandumi e-tervise valdkonnas. Foto: saatkonna arhiiv
Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi riigivisiidil Portugali lepiti kokku, et Eesti ja Portugal hakkavad vahetama digiretsepte. Alates 1. juunist 2020 saab Portugalis väljastatud digiretseptiga osta ravimeid Eesti apteekides. See on hea uudis nii kahe riigi suhetes kui tervisesektorile laiemalt ning samm edasi digitaalsema Euroopa suunas
28.-29.09.2020
Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho visiit Eestisse Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho Eestis. Foto: EV kaitseministeerium Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho Eestis. Foto: EV kaitseministeerium
Eesti ja Portugali kaitseministrid arutasid NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitikaga seonduvaid küsimusi ning alliansi ida ja lõuna suunalt tulenevaid julgeolekuohte. Portugali kaitseminister osales ka ABCD julgeolekukonverentsil Tallinnas. Eesti kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et hoolimata sellest, et geograafiliselt on Portugal ja Eesti üksteisest kõige kaugemal asuvad NATO liitlased Euroopas, on väga oluline, et alliansi liikmetena mõistame ühiseid julgeolekuohte väga sarnaselt.
Oktoober 2020
Raamat „Os Blumthal“ tõlgiti eesti keelde „Blumthalid“ eesti keeles. Foto: saatkonna arhiiv „Blumthalid“ eesti keeles. Foto: saatkonna arhiiv
Tänapäeva Portugali ühe tuntuma poliitikaajakirjaniku José Milhazesi 2019. aastal ilmunud raamat „Os Blumthal“, eestlannast abikaasa Siiri perekonnalugu „Blumthalid“ tõlgiti eesti keelde.

 

„Blumthalid“ portugali ja eesti keeles. Foto: saatkonna arhiiv

21.12.2020
Eesti ja Portugali Euroopa asjade ministrite videokonsultatsioonid Portugali eurominister Zacarias Eesti ja Portugali euroministrite videokonsultatsioonidel 21.12.2020. Foto: Portugali välisministeerium Portugali eurominister Zacarias Eesti ja Portugali euroministrite videokonsultatsioonidel 21.12.2020. Foto: Portugali välisministeerium
Need valmistasid ette peatselt algavat Portugali eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus. Osalesid Eesti välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler Märt Volmer ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Ana Paula Zacarias.

01.01.2021
Algas Portugali eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus Portugalist saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Logo Portugalist saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Logo