Portugali saadik João Pinheiro Chagas täiskogus: „Need riigid paluvad vastuvõtuga Liitu kindlustada nende elu; selle palve tagasilükkamine ettekäändel, et nende olemasolu võib saada ohustatud, tundub nagu nende surmamõistmine.“

Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

Auasekonsul Botelho artikkel Eesti kohta:

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110250310084&img=era0957_003_0000563_00027_m.png&tbn=1&pgn=2&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=99fe6537a59ec9379639bf7f05790c66

Auasekonsul Botelho artikkel Eesti kohta. Allikas: Rahvusarhiiv

Ajalehes Kaja kirjutati 9. detsembril 1930. aastal, kuidas Jorge dos Santos saabus Eestisse eesmärgiga arendada majandussuhteid. Portugali esindaja käis välisministeeriumis, kus külastas välisminister Jaan Lattikut, välisministri abi August Schmidti ja poliitilise osakonna juhatajat dr Juhan Leppikut. Hiljem käis ta ministeeriumi lepingute büroos, kus tutvus mitmesuguste materjalidega ja ka Lutheri vabrikus, kus tutvus vabriku sisseseadetega. Jorge dos Santosele oli Portugali valitsus teinud ülesandeks tutvuda Balti riikidega ja eriti nende riikide majanduseluga, et võimaluse korral alustada majandusvahekordi Portugali ja Balti riikide vahel. „Kuuldavasti on Portugalil kawatsus kolme Balti riigi jaoks asutada saatkonda ja vägagi tõenäolisena näib, et meie Jorge dos Santost võime lähemas tulevikus Eestis tervitada Portugali täisvolilise ministrina. Jorge dos Santos on juba 22 aastat seisnud diplomaadina oma riigi teenistuses, olles esindajaks Stokholmis, nõunikuks Tokios, Londonis ja mujal. Wiimati oli ta saadikuks Lõuna-Ameerikas, kus kutsuti Portugali välisministeeriumi kaubanduse osakonna juhatajaks, millisel kohal viibib ka praegu. Täna kell pool 5 õhtul korraldatakse riigivanema poolt Kadrioru lossis vastuvõtt külalise auks.“

Ajalehes Järva Teataja 13. detsembril 1930. aastal kirjutati: Jorge dos Santost tsiteerides: „“Mul oleks wäga hea meel, kui saaksin tulla tagasi ministrina siia maale, kust wõtan kaasa kõige paremad mälestused. Saatkond asutatakse Portugali poolt kõige kolme Balti riigi jaoks ja saadik saab waheldumisi asuma wist iga riigi pealinnas.“ Lõpuks toonitas delegaat, et ta ärasõites annab edasi kõige südamlikumad soovid Eesti heaks käekäiguks.”

Loe täpsemalt:

• Kuidas välisministeerium ja saatkonnad likvideeriti aga Eesti riigi järjepidevust jäid aastail 1940-1991 hoidma vabasse maailma jäänud diplomaadid

Valitsuse otsus likvideerida saatkonnad. Foto: Rahvusarhiiv

Sampaio: „Portugali valitsuse teadaanne on inspireeritud puht juriidilisest kaalutlusest ilma mingi halvakspaneva tahteta Balti riikide suhtes. Kuna Portugal pole tunnustanud Nõukogude valitsust ega kavatse seda teha ka edaspidi, ei saa meil enam olla suhteid Balti riikidega, kes on liitunud rahulikul teel Nõukogudega, see on riigiga, kellega meie ei soovi läbi käia. Teie noodis on näidatud, et see liitumine sündis vägivalla teel, Nõukogude vägede okupatsiooni survel. Ent meil pole teateid, nagu pannuks Eesti-Läti-Leedu vastu sellele vallutamisele relvastatud jõuga, on vaid välismaile jäänud Balti diplomaatiliste esindajate protestiavaldusi. Peale teie on Portugali valitsuse ees protestinud ka Leedu ja Läti esindajad. Kavatsesime varem nõu pidada siinsete konsulaaresindajatega, ent kui sai teatavaks, et Nõukogude Liidu Ülemnõukogu võttis vastu Eesti-Läti-Leedu rahvuskogude palve Venega liitumise kohta, ei näinud meie enam põhjust viivitada oma seisukoha avaldamisega. Võin teile ütelda omavahel, et hankisime enne teateid Londonist ja Stockholmist Suur-Briti ja Rootsi suhtumise kohta käesolevas küsimuses. Saime teateid, et need riigid tunnustavad küll edasi Balti riikide diplomaatilisi esindusi, kuid ühtlasi tunnustavad ka fait-accompli’t, ega mõtle selle vastu protestida Moskva ees. Neil kahel riigil on hoopis teist laadi suhted Balti riikidega, samuti Nõukogude Venega. Ja tuleb arvata, et neil saab olema ka tulevikus huvisuhteid teie riikidega. Portugalil seda kõike ei ole peale väheste kaubandussuhete, milleks sõlmiti valitsuse teadaandes mainitud kaubanduslepingud. Lätil ja Leedul olid Portugalis akrediteeritud saadikud, kes asuvad Prantsusmaal. Eesti pole üldse akrediteerinud kedagi Portugalis. Ent see olgu öeldud möödaminnes. Peamine argument on see, et kuna Balti riigid on nüüd osa Nõukogude Venemaast ja meie ei soovi siin näha Nõukogude esindusi ega Nõukogude kodanikke, siis ei jäänud teist teed kui lõpetada kõik endised vahekorrad ja esindused. Meie teadaandes on öeldud: senikaua kui kestab praegune seisukord. Kui see muutub ja Balti riigid on taas saavutanud mingisuguse iseseisvuse, siis tuleb ka revideerimisele 31. augusti teadaanne…“

Sampaio lükkas Pusta igasugused vastuväited ümber. Ettepanekule, et Eesti aukonsulaat võiks esiotsa edasi töötada ja Eesti kodanikud liigelda Portugalis oma rahvuspassidega, vastas Sampaio, et konsulaat tuleb lugeda likvideerituks teadaande avaldamise päevast, mis muidugi ei tähenda, et aukonsul ei võiks likvideerida rahulikult konsulaadi kirjavahetust ja toimetada rahasummade ülekandmist, kui neid on. Eesti kodanikud, kes elasid Portugalis oma rahvuspassidega, oli plaanis registreerida siseministeeriumis ja nende edaspidise saatuse pidi määrama siseministeerium. Kui aga keegi endistest Eesti kodanikest toetus oma uuele Nõukogude kodakondsusele, pidi ta muidugi maalt lahkuma. Eestlased, kes tahtsid läbi Portugali sõita kaugemale ning kellel oli sihtmaa sissesõiduviisa, said oma rahvuspassile Portugali konsulaadi läbisõiduviisa. Üksikuid erakorralisi juhtumeid oli välisministeerium alati valmis kaaluma heatahtlikult. Sampaio kordas, et 31. augusti dekreet ei olnud Balti riikide suhtes kuidagiviisi pahatahtlik.
Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

Pusta ootas seejärel Lissabonis ülesõidu võimalust USA-sse ning tõi välja, et „Portugali pealinn väärib oma ilu ja mugavuste pärast kiitusi”. Pääsu USA-sse organiseeris Pustale endine Lissaboni aupeakonsul Karl Andersen.

Allikas: „Saadiku päevik, 1.osa“, Kaarel Robert Pusta, New York, Kultuur, 1964

• Allikas: Postimees 14.04.2007, https://maailm.postimees.ee/1650181/eesti-afaar-portugali-sisepoliitikas

Suursaadik Godinho pärast volikirjade üleandmist president Lennart Merile Kadrioru lossis. Paremal välisministeeriumi kantsler Alar Olljum. Foto: Voldemar Maask, 4. märts 1993

„Akrediteerimisele kulus ligi kaks kuud, Lissabonis resideeriva diplomaadi kaart anti mulle välja 26. augustil 1997. Meie välisministeerium oli küll 4. aprillil 1997 teatanud noodiga Portugali välisministeeriumile otsusest rajada Lissaboni Eesti saatkond ja lähetada ajutine asjur, kuid nüüd tuli seda Pariisi saatkonna vastava noodiga uuesti teha. Esiteks oli kevadine noot lootusetult kadunud ja teiseks tuleb Viini konventsiooni kohaselt ajutise asjuri nimetamist korraldada saatkonnast, kus asub vastavasse riiki akrediteeritud suursaadik.

Eestit esindas Portugalis suursaadik Pariisis Andres Tomasberg. Oma nõusoleku saatkonna avamiseks andis Portugali välisministeerium 28. juulil. Osaliselt venis vastusnoodi väljasaatmine ka tehniliste apsude tõttu kooskõlastusringil. Kui järjekord selt uurisin telefoni teel, kui kaugel vastuse andmisega ollakse, sain kuulda, et „kohe-kohe saab kõik valmis, ainult et ühes osakonnas avastati, et kooskõlastusdokumendil oli Estónia asemel kirjutatud Eslovénia ja me pidime paberid uuesti tegema“.

Kõlalise sarnasuse tõttu aeti neid nimesid edaspidigi korduvalt segi. (Sloveenia oli avanud saatkonna ja lähetanud ajutise asjuri umbes aasta varem.) Andres Tomasbergi teenistusaeg sai läbi 1997. aasta lõpus ning järgmist Pariisi suursaadikut Lissaboni ei nimetatud. Ega nimetatud saadikut ka ühestki teisest pealinnast. Nii kujuneski olukord, kus poolteist aastat asendasin ma õigupoolest ei kedagi. Asjaolu, millele Portugali protokolliosakond minu lahkumisel 1999. aasta suvel ka tähelepanu juhtis, soovitades tungivalt Eesti valitsusel „viia olukord vastavusse rahvusvaheliste tavadega“, see tähendab akrediteerida uue asjuri lähetamisel ka uus suursaadik.

28. oktoobril 1999 nimetatigi suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Raul Mälk ühtlasi saadikuks Lissaboni. (…) Kinnisvaravahendajatele tuli nende uudishimu rahuldamiseks peaaegu alati jutustada, mis riik on Eesti, kus see asub ja mis keelt seal räägitakse. Neile, kes juba teadsid, tuli siinsest eluolust ja ajaloost lähemalt pajatada. Kinnisvara-, vee-, elektri- ja telefonifirmade teenindajaile näis kõigega tegeleva naissoost ajutise asjuri roll olevat midagi ennenägematut. Enamasti peeti minusugust saatkonna asutamise eeltööd tegevaks asjaajajaks või siis saadiku naiseks, kes sisustab päevi mehe abistamisega. Ikka ja jälle tuli vastata küsimusele „Kas teie m e e s on diplomaat?“ ning mõnigi ametnik sattus tõelisse segadusse, kui ma õpetussõnade peale — „Minge nüüd nende paberitega saatkonda, võtke pitser ja esinduse juhi allkiri ja tulge siis tagasi,“ — käekotist pitsati võtsin ning ise, kuhu vaja, pitseri lõin ja alla kirjutasin.“

Allikas: „Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Saatkonna rajamisest Lissaboni“, Meelike Palli, Eeva Eek-Pajuste, Välisministeerium, 2003

Meelike Palli. Foto: erakogu

• 29. mail 2001 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe. Alla kirjutasid Eesti Vabariigi teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja Portugali Vabariigi sotsiaalmajandusminister Eduardo Luís Barreto Ferro Rodrigues.
• 12. novembril 2001 sõlmiti Lissabonis isikute tagasivõtmise leping Eesti ja Portugali vahel, mis jõustus 26. septembril 2003. Alla kirjutasid Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand ja Portugali ühiskonnaminister João Rui de Almeida.
• 12. mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel sõlmiti keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsembril 2005.
• 13. mail 2003 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahel tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Alla kirjutasid Eesti välisminister Kristiina Ojuland ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Carlos Costa Neves.
• 29. novembril 2005 Lissabonis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vaheline salastatud teabe kaitse kokkulepe, mis jõustus 16. novembril 2008. Alla kirjutasid Eesti riigisekretär Heiki Loot ja Portugali Euroopa asjade riigisekretär Fernando Manuel de Mendonça d’Oliveira Neves.

• Allikas: Eesti Päevaleht 07.02.2002 (https://epl.delfi.ee/artikkel/50910652/eakas-eestlanna-t-337-lkis-laste-kalevipoja-portugali-keelde)

„Oleme plaaninud tuua Eestist Portugali suve-sügise üritusteks midagi Eesti folkloorist ja arutanud kunstinäituse organiseerimist. Oma seltsi suurematest üritustest ehk aga oleks 21. juunil toimuv seltsi jaanipäeva tähistamine kaunis kohas Serra da Estrela mägedes, kus planeerime päevaseks ajaks üheskoos eesti vanu jaanikombeid ja mänge võistlusi ning õhtuks muidugi ehtsa jaanitule. Usun, et portugallastel saab olema huvitav meie tegemisi vaadata ja nendes ka osaleda.“

• Allikas: Estonian World Review, 27. mai, 2003 (https://www.eesti.ca/nadala-portree-intervjuu-lissaboni-eesti-seltsi-esimehe-rein-topperiga/article4329)

Presidendid ja esileedid. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Portugali president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit Eestisse. Foto: Rahvusarhiiv

Portugali president Sampaio kohtub Juhan Partsiga. Foto: Rahvusarhiiv

Tavira aukonsulaadi avamine. Foto: Tavira aukonsulaadi arhiiv

President Rüütel riigivisiidil Portugalis. Foto: saatkonna arhiiv

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Eesti suursaadik Mart Tarmak esitas oma volikirjad Portugali president Aníbal António Cavaco Silvale. Allikas: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Suursaadik Marin Mõttus. Foto: saatkonna arhiiv

Avavastuvõtul osalesid Madeira autonoomse piirkonna seadusandliku assamblee president Tranquada Gomes, Madeira regionaalses omavalitsuses majanduse, turismi ja kultuuriküsimuste eest vastutav Eduardo Jesus, Madeira kaubandus- ja tööstuskoja president Cristina Pedra ja Funchali linnapea Paulo Cafôfo. Sellele järgnes Eestit tutvustava fotonäituse avamine Funchali linnateatris.

Eesti aukonsul Funchalis Fernando Faria de Catanho on sündinud 1974. aastal ja valdab lisaks portugali keelele inglise ja hispaania keelt. Ta on lõpetanud Lissaboni Autonoomse Ülikooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ja Lissaboni Lusíada ülikooli majandusteaduste erialal. Uus aukonsul juhib kinnisvaraga tegelevat ettevõtet Barreto, Fernando & Daniel ja on tegev justiitsministeeriumi regionaalse esinduse administratsioonis.

Kammermuusika kontsert Lissaboni Thalia teatris. Foto: saatkonna arhiiv

Vaata täpsemalt:

• https://www.err.ee/825027/portugal-ja-austraalia-uhinevad-nato-kuberkaitsekeskusega
• https://www.pealinn.ee/newset/portugal-uhines-nato-kuberkaitsekeskusega-tallinnas-n219712

Eesti suursaadik Ruth Lausma Luik esitas oma volikirjad Portugali president Marcelo Rebelo de Sousale. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Lissaboni saatkond peale remonti. Foto: saatkonna arhiiv

Presidendid tänaval. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

Delegatsioon. Foto: saatkonna arhiiv

Presidendid trammis. Foto: Portugali Presidendi Kantselei arhiiv

President Kaljulaid kinnitas Portugali parlamendihoones digiallkirjaga otsuse nimetada Jüri Ratas peaministrikandidaadiks. Foto: saatkonna arhiiv

• Allikas: Postimees 26.09.2019 (https://heureka.postimees.ee/6787619/antarktika-200-laevalogi-mis-uhendab-tallinna-ja-lissaboni) 

Portugali eurominister Zacarias Eesti ja Portugali euroministrite videokonsultatsioonidel 21.12.2020. Foto: Portugali välisministeerium

„Blumthalid“ portugali ja eesti keeles. Foto: saatkonna arhiiv