Majandussuhted

Perspektiivseteks koostöövaldkondadeks Eesti ja Portugali vahel on turism, IKT, teadus- ja arendustegevus, aga ka taastuvenergia tootmise ja toiduainetetööstusega seonduv. 2011. a mais asutas grupp portugali ärimehi Luso-Balti Kaubanduskoja eesmärgiga arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Septembris 2011 käis Koja juhatus Eestis kontakte loomas. Portugali vaevanud mMajandus- ja rahanduskriisi ajal ning sellele järgnenud kasinusaastatel oli selle tegevus pärsitud. 2014. a. alanud tagasihoidlik majanduskasv Portugalis on võimaldamas Luso-Balti Kaubanduskojal taas aktiivsemalt tegutsema hakata. 2015.a. õnnestus Luso-Balti KTK-l Põhja-Portugalis asuva Viseu KTK ruumides saada omaette bürooruum.

Mais 2012 korraldas saatkond koos Luso-Balti Kaubanduskoja ja AICEP-iga äriseminarid Portos ja Lissabonis, kus Eesti majanduskliimat tutvustas EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe.

Mais 2013 viibis Lissabonis Riigi infosüsteemide ameti delegatsioon. Kohtuti partneritega Portugali Administratsiooni Moderniseerimise Agentuurist, teemaks e-riik ja võimalused vastastikku kogemusi vahetada.

Mais 2014 korraldas Eesti saatkond Lissabonis koostöös lennufirma TAP Portugal ja EAS-iga Lissabonis Eestit kui turismisihtkohta tutvustava seminari.

Oktoobris 2015 külastas saatkond koos Eesti Veeteede ameti peadirektori Rene Arikas’e ja kommunikatsioonijuhi Tarmo Otsaga Lissabonis paiknevat Euroopa Mereohutuse agentuuri (EMSA – European Maritime Safety Agency). Kohtuti  selle peadirektori Markku Myllyga ning muuhulgas arutati koostöö tihendamist kahe institutsiooni vahel.

Viimasel neljal aastal on saatkond oma infolauaga osalenud Portugali suurimal kontaktmessil Portugal Exportador, mis toimub igal aastalalati 19. novembril.

Novembris 2015 toimus Balti riikide esindusjuhtide ühisvisiit Portugali kaitsetööstuse ettevõtteid ühendavasse IdD-sse (Portugese Platform for Defence Industries). IdD-d esindajad tutvustasid oma liidu tegevust ning Balti riikide esindajad tutvustasid oma riikide kaitsetööstuse sektoris toimuvaid arenguid. Kohtumise käigus allkirjastati koostöölepe Luso-Balti KTK ja IdD vahel.

Kaubavahetus

Eesti ja Portugali vaheline kaubavahetus on viimastel aastatel vähehaaval kasvanud. Kui 2010. a oli käive 12,7 mln eurot, siis 2016. a juba 23,1 mln eurot (0,1% kogukäibest), seejuures on kasvanud nii eksport kui ka import. 2016.a kaubavahetuse saldo oli Eesti jaoks esimest korda pärast 2010.a. postittvne (+ 0,5 milj eurot).

  • a oli Portugal Eestile 49., 2013. a 50., ja 2014. a 44. kaubanduspartner ning 2016. a. 45.kaubanduspartner.

Kaubavahetus aastatel 2007-2017 (mln eurot):

 Aasta Eksport Import
2010 6,4 6,3
2011 7,1 9,4
2012 8,6 10,1
2013 9,1 10,1
2014 10,8 11,8
2015 10,3 12,2
2016 11,8 11,3
2017 (5 kuud) 6,6 4,6

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2016. a:

  • Puit ja puittooted – 49,8%
  • Paberimess ja tooted sellest – 14,2%
  • Masinad ja seadmed – 12,5%
  • Mineraalsed tooted – 5,4%

Peamised ekspordi kaubagrupid 2017. a (5 kuud):

  • Puit ja puittooted – 36,4%
  • Mineraalsed tooted – 35,2%
  • Masinad ja meh. seadmed – 12,5%

Peamised impordi kaubagrupid 2016. a:

  • Tekstiil ja tekstiilitooted – 17,2%
  • Plast ja plasttooted – 13,4%
  • Metall ja metallitooted – 13,3%
  • Pabermass ja tooted sellest – 11%

Peamised impordi kaubagrupid 2017. a (5 kuud):

  • Masinad ja meh. seadmed – 14,3%
  • Plast ja plasttooted – 14,2%
  • Metall ja metallitooted – 12,5%
  • Tekstiil ja tekstiilitooted – 10%
  • Pabermass ja tooted sellest – 9,1%

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2015 Portugali otseinvesteeringute positsioon Eestis – (miinus) 9,1 mln eurot. Investeeritud on paljudesse erinevatesse sektoritesse: põllumajandusse, töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2015 seisuga registreeritud 13 Portugali osalusega ettevõtet.

Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Portugalis 2,9 mln eurot. Investeeritud on töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvarasse.

Turism

Eesti Panga mobiilipositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Portugali residentide mitme-päevakülastuste koguarv, mis vahepeal vähenes – 2014.a. oli külastusi 7028 ja 2015.a. vaid 5091, hakanud taas kasvama. 2016.a. külastas Eestit 10 170 Portugali residenti.

Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitme-päevakülastuste koguarv Portugali kasvanud. 2013.a. oli see 12 772, 2014.a. juba 18 519 ning 2015.a. 17 824. 2016.a. tõi kaasa tuntava languse , sest Portugali külastas  vaid 13 441 Eesti residenti.

2015.a. numbrite vähenemise põhjuseks mõlemal suunal tuleb pidada asjaolu, et juulis 2014 Lissabonist Tallinnasse lendamist alustanud Portugali lennufirma TAP lõpetas kahjuks otselennud jaanuaris 2015.