SUUR LUGU | Rohked reisijamad: kulukas sundkarantiin, äkiliselt muutuvad reeglid, ohtlik viirusetüvi – 18. veebruar, Maaleht

Reisifoorumites käib kõva lööming, sest ühed juba reisivad, teised aga küsivad, miks seda riski vaja on. Välisministeerium tõdeb, et kedagi keelata ei saa, kuid reisijad teadku, et reeglid sihtkohas võivad tundidega muutuda.

Nakatumisnäidud on maailmas jätkuvalt üleval ja Eesti numbrid viletsad. Inimeste reisikirg aga suur. Juba tehakse pikemaid sõite, reisipiltide jagamisega sotsiaalmeedias ollakse siiski ettevaatlikud.

Eestist on hetkel võimalik pakettreise osta peamiselt suusapuhkustele, Tenerifele ja Egiptusesse. Hurghada vastu oli nii suur huvi, et Novatours pani käima lisalennud. Juba müüakse reise ka Türki. Kui sihtriik turistid vastu võtab, ei saa keegi keelata turismifirmat, kes tellib lennuki ja inimesed sinna kohale viib.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk ja konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa ütlesid Maalehele praegusest reisimisolukorrast ülevaadet andes, et ministeeriumi soovitus on äärmise hädavajaduseta siiski mitte reisida.

Äärmist hädavajadust saab loomulikult mitmeti tõlgendada. Riikide vaates on selleks vältimatud tööga seotud reisid, vältimatud meditsiiniteenused ja matused. “Eesti inimene on reisihimuline,” tõdes Tiina Nirk, viidates, et tavalistel aastatel tehakse Eestist välisriikidesse 3,5 miljonit reisi. Eelmisel aastal vähenes see arv drastiliselt, nüüd on inimestel koroonast ja kodus istumisest selgelt villand. Kinni hoida kedagi ei saa, kuid on mõned punktid, millest tuleb reisihuvilisel endale enne minekut kindlasti aru anda.

Kiired muutused

Sihtkohas võivad reeglid imekiiresti muutuda, sest kõik riigid muretsevad uute viirustüvede pärast. Pühapäeval sulges Saksamaa seetõttu osaliselt piirid Austria ja Tšehhiga.

“Ja see juhtus väga kiiresti,” märkis Tiina Kallasmaa. “Autoga reisijatele võib see tähendada, et nad ei saa enam tagasi.” Samamoodi sulges Rootsi piirid autoga läbisõitjatele ning see oli hoobiks neile, kes olid harjunud sõitma Norrast Rootsi kaudu Eestisse.

Iga riik võib praegu üleöö panna kinni piire, keelata transiidi või nõuda lisateste. Näiteks Holland nõuab kiirtesti, mis peab olema tehtud neli tundi enne lennule istumist.

Samuti tuleb läbi mõelda, mis ikkagi saab siis, kui reisil haigestutakse. Ühel juhul tuli eestlaste grupp Mehhikost puhkamast ning nad pidid vahepeal andma lisateste, kust tuli välja positiivne proov. See aga tähendab, et jätkulennule enam ei lasta ja kodutee katkes täiesti ootamatus kohas. “Vähemalt varupiletite raha peab reisile minnes tagavaraks olema, juhuks kui lennud on katkestatud või juhtub mõni muu tõrge,” hoiatas Kallasmaa.

Tiina Nirk lisas, et kuna haiglad on paljudes riikides praegu ülekoormatud, siis võib terviseprobleemide tekkides olla keeruline üldse abi saada.

Praegu on kõige suuremaks peavaluks infohulgas orienteerumine. Reeglid on muutunud keeruliseks ja neist on kohati raske aru saada. Selles osas küsitakse välisministeeriumilt ka kõige enam nõu.

“Nagu juba öeldud – reeglid muutuvad kiiresti ja inimesed ei saa piiride tagant tulema. Näiteks Portugalis levis väga kiiresti Suurbritanniast alguse saanud uus viirustüvi ja paljud riigid lõpetasid otselennud. Jällegi – kuidas siis sealt Eestisse tagasi saab ning mismoodi reisi planeerida,” kirjeldas Kallasmaa.

Enne koroonaajastut vajasid reisijad kõige enam abi kaotsi läinud dokumentidega, kuid see mure on peaaegu kadunud. Tundub, et inimesed on palju hoolsamad ja varasemat asjade hotelli või taksosse unustamist peaaegu ette ei tulegi.

Aga naabrite juurde?

Eesti elanikud reisisid eelmisel aastal kõige enam Lätti ja Soome. Peaaegu täiesti on kinni piir Venemaaga, isegi setud ei saa oma kultuuriviisadega teisele poole haudu korrastama.

Venemaale saamine on igapidi keeruline.

Läti lubab 12 tunni jooksul oma riigist läbi transiiti, võimalik on pääseda ka Riia lennujaama oma lennule. Eritingimused kehtivad Valga–Valka elanikele, kuid lihtsalt Lätti poodi minna ei saa.

“Kes tahab oma autoga Eestist välja tööreisi ette võtta, peab väga täpselt teekonna üle vaatama, jälgima teste ja nende ajapiiranguid,” sõnas Nirk.

Lootus vaktsiinile

Hetkel on vaid üksikuid riike, kus aktsepteeritakse vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tõendit. Euroopa Komisjon koos ELi liikmesriikidega alles arutab, kuidas süsteem üles ehitada, mismoodi luua ühtne vaktsineerimispass ning kasutusele võtta ühtne testi või arstitõendi vorm.

Praegu on näha, et vaktsineerimisega läheb veel aega, ainsana on teistest ees Iisrael. Nii jääb esialgu oluliseks ikkagi testitulemus.

Kas vaktsineerimisest saab eeldus reisimiseks?

“Nii rangeks see vast ei lähe,” arvas Tiina Nirk. “On ju ka neid, kellele vaktsineerimine on vastunäidustatud.”

Küll on aga Eesti võtnud praegu seisukoha, et need, kes tulevad reisilt ja on vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, isolatsiooni jääma ei pea. Teised saabujad peavad olema kodus isolatsioonis 10 päeva. Kui anda lennujaamas proov ning teine seitsme päeva pärast, saab isolatsiooni negatiivse tulemuse korral kolme päeva võrra lühendada.

Kaua see jama veel kestab?

Seda vastust ei saa keegi öelda. Ka välisministeeriumis loodetakse, et kui mais algab meil suurem vaktsineerimine, siis võime ka ise ühiskonnana avatumad olla ning tekib reeglistik, kuidas vaktsineeritud liikuda saavad.

Esialgu oleks parem mitte rääkida. Eriti riskantne on ette võtta reis väljapoole Euroopa Liitu, mis viib kodust väga kaugele ja teeb teekonna tõrgete korral eriti keeruliseks. Üliranged piirangud on praegu Hiinas. Seal ootab kõiki saabujaid kohustuslik karantiin riigi valitud hotellis, kus pere jagatakse eraldi tubadesse. Ka väikesed lapsed ei saa vanematega koos olla ning võivad suhelda vaid videokõnede teel.

Inimesed küll protestivad, kuid Hiina on vankumatu. Seda koges välisministeerium omal nahal ühe Eesti diplomaadi tööreisi korraldades. Diplomaadile ei tehtud mingit erandit, ka talle valisid hiinlased ise hotelli välja.

“Maailm ongi praegu kinni,” märkis Tiina Kallasmaa. “See pole tore, kuid tuleb üle elada.”

– ÄÄREJUTT –
Näpunäide
Reisi targalt
 Kui ollakse reisil, võiks end kirja panna välisministeeriumi hallataval “Reisi targalt” lehel (reisitargalt.vm.ee), kus riikide kohta infot pidevalt uuendatakse.

 Kui inimene on end seal registreerinud, on ootamatute muutuste puhul välisministeeriumil võimalik telefonile teavet saata ning olla kursis, et kuskil võib olla hädas kodanikke.

Soovitus
Kui reisite, siis: arvestage, et reisi algul olnud piirangud võivad käigult muutuda; tehke võimalikult laia kaitsega kindlustus; olge valmis lisakuludeks; kui võimalik, siis oodake veel reisimisega.